Revisiting the actual cases of violations of forest management regulations on thinning

Harvendusraietega parandatakse puistusse allesjäävate puude kasvutingimusi puude vahelise konkurentsi reguleerimise teel (Gadow, 1996). Harvendusraiete abil saab mõjutada puistu tervislikku seisundit ning vähendada puude suremust, mis toimuks muidu looduslikult puistu isehõrenemise teel, ning samuti on võimalik puistust tulevikus väljalangevate puude puitu kasutada väärtusliku puidutoodanguna (Tullus, 2002). Harvendusraiete läbiviimiseks on erinevaid võimalusi, mille määravad peamiselt konkreetse puistu seisund (Eriksson, 2006), asukoht, kehtivad seadused ja metsaomaniku eesmärgid (Eastaugh et al., 2013).

Harvendusraiete arvutuslik kavandamine põhineb puistu seisundi analüüsimisel eelkõige puudevahelise konkurentsi aspektist (Pretzsch, 2009). Tihtipeale on harvendusraiet kirjeldavad seosed tunnetusliku iseloomuga ning neil puudub selgelt väljendatud põhjendus (Fenton, 1976). Igas riigis on välja kujunenud oma metsanduslikud traditsioonid ja arusaamine harvendusraiete tegemise kohta (Rio et al., 2017). Selle tõttu on normatiivid sisuliselt erinevad (Mäkinen & Isomäki, 2004), kuid normatiivid peaksid põhinema teadustöödel ning kogutud andmestikel (Pach et al., 2018). Liiga piiravate nõudmiste korral võib normatiiv takistada metsade majandamist või ei ole sobiv metsaomaniku eesmärkide saavutamiseks oma metsade majandamisel.

Eestis on metsaomanike võimalused harvendusraiete tegemisel suures ulatuses piiratud. Otsused, mida metsaomanik võib-olla tahaks teha, ei saa metsa majandamise vaatepunktist olla eelduslikult „halvad“. Eestis on täpselt reguleeritud, millise rinnaspindala piirini võib harvendusraiel puistu raiuda. Normatiiv ei arvesta sel puhul puistu struktuuri ega iseärasustega. Samas ei ole võimalik tõenduspõhiselt väita, et kui raiuda puistu allapoole lubatud rinnaspindala normi, vähendab see automaatselt puistu produktiivsust või tekitab otsest kahju looduskeskkonnale.

Selles artiklis vaadeldakse harvendusraietel toimunud üleraiena käsitletud juhtumeid ja arutletakse metsa majandamise eeskirjas (2006) esitatud harvendusraiete järel lubatud rinnaspindala minimaalsete piirmäärade kasutatavuse üle praeguse aja kontekstis. Uurimus põhineb Mihkel Metsa (2017) magistritöös käsitletud kolmel juhtumil.

Harvendusraie normatiivides esitatud raiejärgse seisundi uurimiseks sobivate objektide leidmiseks esitati Keskkonnainspektsioonile päring, mille sisu ja kriteeriumid on järgnevad: soovitavalt aastatel 2000–2010 esinenud metsaõigusnormide rikkumise juhtumid, kus on harvendusraie käigus tekitatud keskkonnakahju puistu liigse harvendamise tõttu, puistu enamuspuuliigiks on mänd või kask või on tegemist lehtpuu enamusega segametsaga, puistu vanus harvendusraie ajal männikutes on 35–55 aastat ning kaasikutes ja segametsades 20–45 aastat ning puistu rinnaspindala raie järel 65–90% harvendusraiejärgsest lubatud rinnaspindala miinimummäärast.

Andmepäring saadeti Keskkonnainspektsiooni 16. märtsil 2017. a, millele tuli vastus 27. märtsil 2017. a. Päringu tulemuseks oli 16 juhtumit, mis kõik pärinesid Võru maalt. Juhtumite looduses ülevaatamisel kasutati Deskis OÜ tarkvara Metsakorraldus, millesse sisestati puistute asukohainfo ja varasemad mõõtmised, et kontrollida puistu seisundit ning puistule ligipääsemise võimalusi. Paljud juhtumid ei sobinud selles töös kasutamiseks, sest puistu rinnaspindala oli harvendusraiega viidud liiga madalale ning juhtumi aluseks olnud puistu oli lagunenud või hiljem metsapatoloogi otsuse alusel uuendatud. Pärast päringus olnud toimikute uurimist valiti välitöödeks välja viis eraldist, millest kaks olid kaasikud ja kolm männikud. Välitööde käigus selgus, et ühes männikus ja ühes kaasikus oli vahepeal tehtud lageraie, seega jäi analüüsimiseks kokku kolm juhtumit. Tabelis 1 on esitatud analüüsimiseks kasutatud juhtumite üldandmed.

Juhtumi 1 puhul on tegemist rahvuspargi piiranguvööndis oleva kaasikuga. Juhtumi 1 puhul oli tõenäoliselt probleemiks teise rinde märkimisväärne esindatus puistus enne raiet metsamajandamiskavas toodud takseerandmete järgi (1. rinde rinnaspindala 16,7 m² ha⁻¹ ja 2. rinde rinnaspindala 8,3 m² ha⁻¹). Tõenäoliselt oli takseerandmetes 1. rinde rinnaspindala alla hinnatud ja tegelik 1. rinde rinnaspindala ligikaudu 19 m² ha⁻¹. Lubatud raiejärgne minimaalne 1. rinde rinnaspindala oli 21,9 m² ha⁻¹ ja tegelik 17,0 m² ha⁻¹. Harvendusraie käigus säilitati suures osas 2. rinne. Seega puistus ei olnud harvendusraie lubatud juba enne raie toimumist, harvendusraiel raiuti puistu 1. rinde rinnaspindala 22% allapoole normatiiviga kehtestatut.

Juhtumi 2 puhul on tegemist üherinde-lise männikuga, mille 1. rinde rinnaspindala oli enne raiet 26,4 m² ha⁻¹ ja pärast raiet 17,8 m² ha⁻¹. Lubatud raiejärgne minimaalne 1. rinde rinnaspindala oli 21,3 m² ha⁻¹, seega harvendusraiel raiuti puistu rinnaspindala 16% allapoole normatiivi järgi lubatud piirmäära. Juhtumi 2 puhul tekkis kahtlus, et pärast juhtumis fikseeritud harvendusraiet on omanik teinud veel ühe harvendusraie, kuna 2017. aasta hindamise hetkel oli puistu 1. rinde rinnaspindala 15,0 m² ha⁻¹, mis tegi juhtumi hindamise mõnevõrra keerulisemaks.

Juhtumi 3 puhul on tegemist üherindelise männikuga, mille rinnaspindala enne raiet oli 16,4 m² ha⁻¹ ja pärast raiet 10,6 m² ha⁻¹. Lubatud raiejärgne minimaalne 1. rinde rinnaspindala oli 20,7 m² ha⁻¹, seega puistus ei olnud harvendusraie lubatud juba enne raie toimumist ning harvendusraiel raiuti puistu rinnaspindala 49% allapoole normatiiviga kehtestatud piirmäära.

Harvendusraietel kasutatud raiekraadiks oli juhtumi 1 puhul 10%, juhtumi 2 puhul 33% ja juhtumi 3 puhul 35%.

Puistuelementide kõrguse, diameetri ja tagavara prognoosimiseks kasutati Kiviste (1997, 1999) diferentsmudelit. Seejuures prognoositi puistuelementide takseertunnused puistu raie-eelsest seisundist lähtudes 2017. aastasse juhul, kui puistus harvendusraiet ei oleks toimunud. Samuti prognoositi tagasiulatuvalt puistu harvendusraiejärgsed takseertunnused 2017. a seisundist lähtudes, et saada harvendusraiel raiutud puude andmed. Kasvava metsa turuväärtuse ja harvendusraiega saadud netotulu hindamiseks kasutati puidusortimentide mahtude arvutamist puistuelementide tagavarast Padari et al. (2009) mudeli põhjal, keskmisi puidusortimentide hindasid 2017. a detsembris (Hepner, 2017) ja keskmist raietööde ja puidu transpordi koguhinda 17 €/m³. Metsa uuendamisest saadav lisatulu on arvutatud lähtuvalt järgmise raieringi ajalisest nihkest aastates ja puistu keskmisest rahalisest tootlikkusest. Harvendusraie rahalise tasuvuse hinnangus on lähtutud vaid metsamajanduslikust aspektist ega arvestata sellega, et toimus õigusnormi rikkumine, millega kaasnesid trahvid ja/või muud rahalised nõuded.

Tabelis 2 on esitatud juhtumites käsitletud puistute takseerandmed enne harvendusraiet ja tehtud välimõõtmiste tulemusel 2017. a. Kordusmõõtmistel saadud andmed näitavad, et juhtumite 1 ja 3 korral on puistus pärast harvendusraiet rinnaspindala ja tagavara märkimisväärselt suurenenud. Juhtumite 2 ja 3 puhul on saavutatud puistutes elujõuline ja väärtuslik järelkasv. Visuaalsete vaatluste ning kordusmõõtmiste andmete analüüsi tulemusena ei selgu, et puistutes oleks harvendusraietel tehtud midagi looduskaitse või metsakasvatuse seisukohalt valesti. Juhtumid 1 ja 3 nägid välja nagu tavalised puistud, kus on tehtud harvendusraiet. Kõigi kolme juhtumi puhul on 2017. aastaks saavutatud puistud, kus uuendusraie on lubatud.

Harvendusraie rahalise tasuvuse hinnang on esitatud tabelis 3. Reaalsed juhtumid osutusid metsaomaniku seisukohast kasulikumaks, võrreldes olukorraga, kui nad harvendusraiet ei oleks teinud. Oluline osa lisatulu tekkimises oli juhtumite 2 ja 3 puhul elujõulise metsauuenduse saavutamine, mis võimaldab järgmise puistu kasvatamise aega lühendada 10–15 aasta võrra.

Normatiivid kehtestatakse metsade majandamisel selleks, et määratleda või piiritleda teatud tegevusi kõikidele osapooltele üheselt mõistetavaks ja kasutatavaks. Probleem tekib siis, kui normatiivid kujunevad liiga piiravaks või ei ole mõistlikult põhjendatud. Harvendusraied annavad metsaomanikule võimaluse kasutada puudevahelises konkurentsis väljalangevate puude puitu ja kujundada puistu, mis võimaldab uuendusraiel saada väärtuslikumad puidusortimendid. Metsa majandamise eeskirjas (2006) on harvendusraied normeeritud raiejärgse minimaalse lubatava 1. rinde rinnaspindala järgi lähtuvalt puistu 1. rinde enamuspuuliigist ja puistu vastavast kõrgusest. Juhtumi 1 puhul oli suure tõenäosusega tegemist kunagise vähehooldatud kuusekultuuriga, millest kased olid üle kasvanud. Seetõttu oli kuuse puistuelement teises rindes ja seda ei võetud rinnaspindala normatiivi vastavuse hindamisel arvesse. Samas puistu majandamise seisukohalt oli oluline kased osaliselt välja raiuda, et anda kuuskedele kasvuruumi lisaks. Puistu seisund oli 12 aastat pärast harvendusraiet hea ja tehtud harvendusraie oli metsakasvatuslikult kindlasti õigeaegne ja põhjendatud.

Tulundusmetsade majandamisel on metsaomandi ja puistute tasemel üks oluline eesmärk saavutada rohkem tulu (Korjus et al., 2011; Kaimre et al., 2020). Harvendusraietega saab puistute küpsusvanust vähendada 10–20 aastat (Fenton, 1976; Mathiesen, 1997). Juhtumite 2 ja 3 puhul saavutati puistute elujõuline looduslik uuendamine vähemalt 10–13 aastat varem kui ilma harvendusraieta, samas eraldiselt saadav rahaline tulem suurenes (juhtum 3) või oluliselt ei vähenenud (juhtum 2). Selle poolest sarnanesid juhtumites 2 ja 3 tehtud harvendusraied varem kasutusel olnud põimendusraiete põhimõtetele.

Siinses uurimuses kasutatud metsaõigusnormide rikkumise kolme juhtumi puhul selgus puistute kordusmõõtmistel, et harvendusraietega ei tehtud tegelikult olulist kahju looduskeskkonnale ega puistute toodanguvõimele. Metsaomanike tegutsemisele ei tohiks ette seada põhjendamata institutsionaalseid takistusi (Põllumäe et al., 2016), pigem tuleks riigil soovitud tegevuste saavutamiseks rakendada mitmesuguseid erametsanduse toetusskeeme (Põllumäe et al., 2019). Selle uurimuse tulemus tõstatab kahtluse, kas kehtivad harvendusraie normatiivid on praktikas rakendamiseks selgelt teaduslikult põhjendatud alustel ning kas nad on omandi pikaajalise majandamise seisukohast majanduslikult mõistlikud. Tavapärasest hõredamates puistutes väheneb puudevaheline konkurents ja seetõttu toimub aktiivsem puude diameetri juurdekasv (Mäkinen & Isomäki, 2004; Maleki et al., 2015). Juba algusest peale hõredana majandatud puistud võivad olla mitmesuguste riskitegurite suhtes märksa vastupidavamad (Roessiger et al., 2013) kui tihedad vähehooldatud kultuurpuistud. Seetõttu tuleks kehtivad harvendusraiete normatiivid üle vaadata ja otsustada, kui suurel määral on vajalik puistute raiejärgset seisundit reglementeerida.