The results of cultivating tree and shrub species of Far-Eastern origin at Järvselja

Nimetatud perioodil kultiveeritud okaspuuliikidest on parimaid tulemusi saadud kuriili lehise (Larix gmelinii (Rupr.) Rupr. var. japonica (Maxim. ex Regel) Pilg.) kasvatamisel. Kuriili lehis ületas Järvselja tingimustes teisi lehise liike kasvukiiruselt, moodustas sirge tüve ning oli suhteliselt vähenõudlik kasvukoha suhtes. Selle liigiga rajati 1930-ndail Järvseljal mitu metsakultuuri, põhiliselt mustika kasvukohatüübis. Parima kasvuga on kvartalil 286 kasvav kultuur, kus 90-aastases puistus kõrgemad puud ületavad 30 m piiri ja rinnasdiameeter ulatub 44 cm-ni. Seeme nende kultuuride rajamiseks oli saadud Soomest Mustila arboreetumist.

Tabelis 1 on toodud takseeriseloomustused nelja kuriili lehise puistu kohta seisuga 2019. aasta sügisel. Samast perioodist pärineb veel kuriili lehise enamusega puistu kvartalil 45, kuid seal kasvavad I rindes lisaks lehisele veel kuusk, kask ja mänd, mistõttu selle puistu võrdlemine teistega ei ole objektiivne. Samas kasvab aga kvartalil 45 kõige kõrgem (35 m) ja suurima rinnasdiameetriga (67 cm) kuriili lehis Järvseljal.

Kvartalil 286 kasvab grupp 1930-ndail istutatud lehiseid, mis siis olid tuntud korea lehise (Larix koreensis Rafn) nime all. Suurima puu kõrgus on nüüd 30 m ja rinnasdiameeter 46 cm. 1935. aastal rajati metskonna keskuse lähedale ligikaudu kahe hektari suurune dendropark. Harvendatud kasepuistu alla istutati võõrpuuliikide istikuid, peamiselt okaspuid. Kaskede võrad pidid kaitsma istikuid külma eest. Kaug-Ida päritoluga nulgudest istutati sinna järgmised liigid: sahhalini nulg (Abies sachalinensis (F. Schmidt) Mast.), jaapani nulg (A. veitchii Lindl.), nikko nulg (A. homolepis Siebold et Zucc.) ja amuuri nulg (A. nephrolepis (Trautv. ex Maxim.) Maxim.). Sahhalini nulu kõrgus on nüüd 24 m ja rinnasdiameeter 52 cm. Jaapani nulu grupis on suurima puu kõrgus 27 m ja rinnasdiameeter 54 cm. Nikko nulg külmus karmidel talvedel korduvalt kuni lumepiirini tagasi, säilis ainult lume all olev osa. Kuna viimased talved on olnud suhteliselt pehmed, on puu nüüd 9 m kõrge rinnasdiameetriga 14 cm. Mõnel aastal kandis puu ka käbisid. Amuuri nulg kasvas rahuldavalt, viljus, kuid mõni aasta tagasi puu kuivas.

Kuuseliikidest kasvab dendropargis grupp ajaani kuuski (Picea jezoensis (Sieb. et Zucc.) Carr.), mis noores eas kasvasid väga aeglaselt. Viimastel aastakümnetel on kasv kiirenenud. Ligikaudu 90 aasta vanuselt on suurima puu kõrgus 23 m ja rinnasdiameeter 38 cm.

Endises Rõkka taimlas kasvab kaks korea kuuske (P. koraiensis Nakai), suurema kõrgus on 21 m ja rinnasdiameeter 44 cm.

Ida-jugapuu (Taxus cuspidata Sieb. et Zucc.) kasvab dendropargis teiste puude all. Suurim puu on 8 m kõrge rinnasdiameetriga 14 cm. Võrreldes hariliku jugapuuga (Taxus baccata L.), on see liik Ida-Eesti tingimustes märksa külmakindlam.

Nimetatud perioodil kultiveeritud lehtpuuliikidest kasvab Järvseljal hästi mand-žuuria pähklipuu (Juglans mandshurica Maxim.), mis annab idanemisvõimelist seemet. Noores eas kannatab see liik hiliskülmade all, hiljem külmakindlus paraneb. Suurima puu kõrgus ulatub 20 meetrini. On väga dekoratiivne pargipuu.

Amuuri korgipuu (Phellodendron amurense Rupr.) kasvab endises nn Lossiaias kiduravõitu puuna. Suurema puu kõrgus on 10 m ja rinnasdiameeter 22 cm.

Korea pappel (Populus koreana Rehder.) on kiirekasvuline külmakindel liik. Suurima puu kõrgus Järvseljal on 25 m, rinnasdiameeter 98 cm. Väärib kasvatamist nii pargipuuna kui ka metsakultuurides.

Jaapani tiibpähklipuu (Pterocarya rhoifolia Siebold et Zucc.) kasvab 15 m kõrguse puuna rinnasdiameetriga 24 cm. Viimastel aastatel ei ole külma läbi kannatanud.

Dauuria rododendron (Rhododendron dauricum L.) kasvab kuni 3 m kõrguse põõsana. Külma läbi ei ole kannatanud, mõnel kevadel õitseb väga rikkalikult.

Amuuri sirel (Syringa amurensis Rupr.) on Järvselja tingimustes kiirekasvuline ja külmakindel liik. Viljub varakult ja annab hea idanevusega seemet. Suurima eksemplari kõrgus on 13 m.

Wolfi sirel (S. wolfii C. K. Schneid.) kasvab Järvseljal kuni 6 m kõrguse põõsana. Külma läbi ei ole kannatanud.

Ginnala vaher (Acer ginnala Maxim.) on külmakindel ja dekoratiivne põõsaliik. Viljub rikkalikult ning seeme on hea idanevusega. Suuremate põõsaste kõrgus ulatub 10 meetrini. Väärib senisest laialdasemat kasutamist pargimajanduses.

Mandžuuria araalia (Aralia elata (Miq.) Seem. var. mandshurica (Rupr. et Maxim.) J. Wen) kasvab kuni 7 meetri kõrguse põõsana teiste puude turbe all. Karmimatel talvedel külmub tagasi lumepiirini. Väga dekoratiivne liik oma mitmekordselt sulgjate liitlehtede poolest, eriti sügisel värvimuutuse ajal.

Kurdlehine roos (Rosa rugosa Thunb.) on täiesti külmakindel ning vähenõudlik põõsaliik. Leiab kasutamist nii dekoratiivpõõsana kui ka vitamiinirikaste viljade saamiseks.

Enela liikidest kasvavad sellest perioodist Järvseljal kaselehine enelas (Spiraea betulifolia Pall.), jaapani enelas (S. japonica L. f.), keskmine enelas (S. media Schmidt) ja pajulehine enelas (S. salicifolia L.). Kõik need liigid on külmakindlad ja sobivad haljastustöödeks.

Amuuri viinapuu (Vitis amurensis Rupr.) on külmakindel ja kergesti paljundatav liaan. Viljumine on Järvselja tingimustes tagasihoidlik. Dekoratiivse liigina leiab kasutamist vertikaalses haljastuses.

Enne II maailmasõda oli Järvselja üks suurimaid võõrpuuliikide levitamise baase Eestis. Sealsetest taimlatest müüdi istikuid kõigisse Eesti Vabariigi maakondadesse. Seejuures oli istikute hind Järvseljal märgatavalt odavam kui tolleaegsetes eraaia ärides, mis aitas kaasa võõrpuuliikide levitamisele Eestis (Kasesalu, 1962).

Alljärgnevalt on vaadeldud aastail 1960–1980 kultiveeritud Kaug-Ida päritoluga okaspuude kasvatamise tulemusi Järvseljal. Seejuures on käsitletud põhiliselt neid liike, mida varem Järvseljal ei ole kasvatatud. 1968. aastal alustati Agali külas endisele põllumaale arboreetumi rajamist, kuhu võõrpuuliigid istutati väikeste puistutena. Tabelis 2 on toodud Agali arboreetumis kasvavate Kaug-Ida päritoluga okaspuu puistute takseeriseloomustused.

Kamtšatka nulg – Abies sachalinensis var. gracilis (Kom.) Farjon. Seemned saadi 1976. a Kronoki looduskaitsealalt. Kasvab noores eas väga aeglaselt ja kannatab külma läbi. Agali arboreetumis kannatas ka metskitsede kärpimise all. Nüüd on suurima puukese kõrgus 6 m ja rinnasdiameeter 8 cm. Pakub huvi vaid kollektsiooniliigina.

Korea nulg – A. koreana E. H. Wilson. Istutati Agali arboreetumisse 1986. a kevadel. Kasvab noores eas väga aeglaselt, hiljem kasv kiireneb. Suurima puu kõrgus on 11 m ja rinnasdiameeter 20 cm. Viljub varakult. On väga dekoratiivne pargipuu.

Mandžuuria nulg – A. holophylla Maxim. Seeme pärineb PPI õppe-katsemetsamajandist, mis asub Ussuriiski looduskaitseala naabruses. Külvati 1967. a kevadel avamaale. Kasvab noores eas väga aeglaselt ja kannatab hiliskülmade all. Hiljem kasv kiireneb ja külmakindlus paraneb. Nüüd on suuremad puud kuni 19 m kõrged rinnasdiameetriga 34 cm. Käbikandvus on tagasihoidlik. Mandžuuria nulg väärib kasvatamist pargipuuna.

Mayri nulg – A. sachalinensis var. mayriana Miyabe et Kudo. Toodi 1969. a kevadel istikutena Tallinna Botaanikaaiast. Noorelt kannatas tugevasti hiliskülmade all. 1975. a kevadel noored võrsed külmusid ja langesid maha. Seetõttu olid noored puukesed väga omapärase kitsa võraga, meenutasid püramiidvormi. Hiljem puude kasv paranes. Nüüd on suuremad puud 21 m kõrged rinnasdiameetriga 35 cm. Käbikandvus on keskmine.

Jaapani nulg – A. veitchii Lindl. Seem-ned koguti dendropargis kasvavalt puudegrupilt. Kuivõrd seal läheduses kasvab ka teisi nululiike, on osa arboreetumis kasvavatest jaapani nulgudest hübriidid. Jaapani nulg on suhteliselt kiire kasvuga ja meie oludes külmakindel, seega Eestis perspektiivne pargipuu. Suuremad puud on kuni 22 m kõrged rinnasdiameetriga 48 cm. Mõnel aastal on käbikandvus väga rikkalik.

Kuriili lehis – Larix gmelinii (Rupr.) Rupr. var. japonica (Maxim. ex Regel) Pilg. Toodi 1967. a seemikutena Sahhalini saarelt. Esimestel aastatel kasvasid taimed suhteliselt aeglaselt, võrreldes kohapealsest seemnest kasvatatud kuriili lehistega, hiljem kasv kiirenes. Nüüd on suuremate puude kõrgus 25 m ja rinnasdiameeter 44 cm.

Olga lehis – L. gmelinii (Rupr.) Rupr. var. olgensis (A. Henry) Ostenf. et Syrah-Larsen. Seemned koguti 1976. a sügisel Primorje kraist Olga metsamajandist. Okkad muutuvad sügisel kollaseks hiljem kui siberi lehisel – L. sibirica Ledeb. Nüüd on suuremate puude kõrgus 25 m ja rinnasdia meeter 42 cm.

Jaapani lehis – L. kaempferi (Lamb.) Carriere. Seeme oli kogutud kohapeal kasvavatelt puudelt. Puhkeb kevadel mõnevõrra hiljem teistest lehiseliikidest. Kiirekasvulise ja külmakindlana sobib kasutamiseks haljastuses ning metsakultiveerimisel. Jaapani lehis on oma sinakasrohelise okastiku ja peaaegu horisontaalsete okste tõttu omapärane ja dekoratiivne. Suuremate puude kõrgus on 29 m rinnasdiameetriga kuni 58 cm.

Dauuria lehis – L. gmelinii (Rupr.) Rupr. var gmelinii. Seemned saadi 1972. aastal amuuri oblastist Belogorski metsamajandist. Noored taimed kasvasid suhteliselt kiiresti, 1975. aastal istutati Agali arboreetumisse. 1982. aastal ulatus suuremate puude kõrgus 8 m-ni (Kasesalu, 1982). 1999. aastal oli arboreetumis kasvavate puude keskmine kõrgus ligi 17 m (Kasesalu, 1999). Siis aga hakkasid lehised ilma nähtava põhjuseta kuivama ja nüüdseks pole säilinud ühtki puud.

Glehni kuusk – Picea glehnii (Fr. Schmidt) Mast. Seemned saadi Lõuna-Sahhalinilt Korsakovi rajoonist 1976. a sügisel. Kasvab noores eas väga aeglaselt. Külmakahjustusi ei esinenud. Nüüd on suuremate puude kõrgus 18 m ja rinnasdiameeter 28 cm. Mõnel aastal on olnud rikkalik käbikandvus.

Korea seedermänd – Pinus koraiensis Siebold et Zucc. 1930-ndaist kasvab metskonna keskuse juures asuvas dendropargis kaks korea seedermändi. Nüüd on suurima puu kõrgus 21 m ja rinnasdiameeter 30 cm. Puud asuvad teiste puude varjus ja pole seetõttu viljunud. Endises Rõkka taimlas kasvab üks 60-aastane korea seedermänd, mis on kasvatatud Habarovski dendroloogiaaiast saadud seemnest. Puu kõrgus on 17 m ja rinnasdiameeter 26 cm, kannab käbisid juba mitu aastat. Agali arboreetumis kasvab minipuistu, mis on rajatud 1967. a PPI õppe-katsemetsamajandist saadud seemnest. 23-aastaselt oli puistu keskmine kõrgus 6 meetrit (Kasesalu, 2000). Nüüd on suuremate puude kõrgus 17 m ja rinnasdiameeter 30 cm.

Kääbus-seedermänd – Pinus pumila (Pall.) Regel. Seemned saadi Kamtšatkalt 1974. a. Kasvab noores eas aeglaselt. Külmakahjustusi pole esinenud. Kasvab nüüd kuni 3 m kõrguse põõsana. Mõnel aastal viljub rikkalikult. On väga dekoratiivne liik ning väärib edaspidi laialdasemat kasutamist pargimajanduses.

Haberoodne vaher – Acer barbinerve Maxim. Seemned olid kogutud 1976. a sügisel Primorje kraist Ussuriiski rajoonist. Idanevus oli võrdlemisi hea. Külmakahjustusi pole esinenud. Kasvab Järvseljal kuni 4 m kõrguse põõsana. See üsna dekoratiivne põõsaliik võib osutuda sobivaks haljastustöödel.

Korea vaher – A. pseudosieboldianum (Pax) Kom. Seemned olid kogutud Ussuriiski rajoonist 1976. a sügisel. Idanevus oli hea, kuid taimed kannatasid külma all. Hiljem külmakindlus paranes. Nüüd kasvab Järvseljal kuni 9 m kõrguse põõsana. Mõnel aastal viljub rikkalikult. On väga dekoratiivne liik haljastustöödeks, eriti sügisel lehtede värvimuutuse ajal.

Pärnvaher – A. tegmentosum Maxim. Seemned olid kogutud 1976. aastal Ussuriiski rajoonist. Idanevus oli tagasihoidlik. Noores eas kannatas külma all. Nüüd kasvab Järvseljal 9 m kõrguse põõsana. On väga dekoratiivne ja omapärane liik, erinedes lehe kuju poolest kõigist teistest vahtraliikidest.

Südajas aktiniidia – Actinidia kolomikta (Rupr. et Maxim.) Maxim. Seemned saadi 1959. a Habarovski dendroloogiaaiast. Mõnel aastal kannatasid noored taimed hiliskülmade läbi. On tugede najal kasvanud rohkem kui 3 m kõrguseks. Õitseb igal aastal, viljumine on tagasihoidlik.

Kamtšatka lepp – Alnus kamtschatica (Regel) Kom. Seemned saadi 1976. a Kamtšatka Metsakatsejaamast. Puud kasvasid hulk aastaid normaalselt, küündides 6 m kõrgusele. Siis hakkasid nad aga ilma nähtava põhjuseta kuivama ja nüüdseks pole säilinud ühtki puud.

Dauuria kask – Betula davurica Pall. Seemned olid saadud 1972. a PPI õppekatse metsamajandist. Kasvab Järvseljal kuni 18 m kõrguse puuna rinnasdiameetriga 22 cm. Võrreldes teiste kaseliikidega, on puude kasv märksa kehvem, võra alumine osa on raagus. Tüve koor on tume ning omapäraselt kestendava tohuga.

Kivikask – B. ermanii Cham. Seeme saadi 1972. a Kamtšatkalt. Külmakahjustusi pole esinenud. Nüüd on puude suurim kõrgus 12 m ja rinnasdiameeter 12 cm.

Lamedalehine kask – B. platyphylla Sukaczev. Seemned saadi 1959. a Habarovski dendroloogiaaiast. Nüüd on suurima puu kõrgus 24 m ja rinnasdiameeter 36 cm. Külmakahjustusi pole esinenud. Puud on jõudsa kasvuga, kuid dekoratiivselt erilise väärtuseta.

Roideline kask – B. costata Trautv. Seemned olid kogutud 1976. aastal Ternei metsamajandist. Puukesed kasvasid suhteliselt aeglaselt ja kannatasid külma all. Agali arboreetumisse istutatud roidelised kased kasvasid kuni 5 m kõrguseks, kuid hakkasid siis kuivama. Viimane kask kuivas kolm aastat tagasi.

Südajas valgepöök – Carpinus cordata Blume. Seemned koguti 1976. a PPI õppe-katsemetsamajandist. Taimed olid aeglase kasvuga ja kannatasid külma all. Nüüd on suurima puu kõrgus 10 m ja rinnasdiameeter 12 cm. Haljastuse seisukohalt sellel liigil Ida-Eesti tingimustes perspektiivi ei ole.

Erilehine sarapuu – Corylus heterophylla Fisch. et Trautv. Seemned saadi 1972. a PPI õppe-katsemetsamajandist. Taimed kasvasid suhteliselt aeglaselt. Külmakahjustusi pole esinenud. Mõnel aastal on ka viljunud. Nüüd kasvab Järvseljal kuni 4 m kõrguse põõsana.

Mandžuuria sarapuu – C. sieboldiana var. mandshurica (Maxim. et Rupr.) C. K. Schneid. Seemned saadi 1977. a Primorje kraist. Nüüd kasvab Järvseljal kuni 6 m kõrguse põõsana. Külmakahjustusi pole esinenud. Mõnel aastal on viljunud. Võib leida kasutamist haljastustöödel.

Maximowiczi viirpuu – Crataegus maximowiczii C. K. Schneid. ja sulglõhine viirpuu – Cr. pinnatifida Bunge kasvavad rahuldavalt. Külma läbi ei ole kannatanud. Mõlemad liigid viljuvad ja annavad idanemisvõimelist seemet.

Harilik eleuterokokk – Eleutherococcus senticosus (Rupr. et Maxim. ex Maxim.) Maxim. Seemned saadi 1967. a NSVL TA Mägitaiga Katsejaamast. Kasv on väga aeglane, kõrgus ei ületa 2 m. Dekoratiivtaimena tal väärtus puudub. Kaug-Idas hinnatakse seda põõsast ravimtaimena.

Mandžuuria saar – Fraxinus mandshurica Rupr. Seemned saadi 1966. a PPI õppe-katsemetsamajandist. Taimed kasvasid algul jõudsalt, kuid kannatasid väga tugevasti hiliskülmade all. Noored lehed läksid pärast tugevat hiliskülma mustaks ja langesid maha. Sellega oli jooksva aasta juurdekasv rikutud ning puud jäid kiduraks. Hiljem puude külmakindlus paranes. Nüüd on suuremate puude kõrgus 18 m ja rinnasdiameeter 18 cm.

Nokjalehine saar – Fr.chinensis Roxb. var. rhynchophylla (Hance) Hemsl. Toodi noorte taimedena 1965. a Jaapani meres asuvalt Rikordo saarelt. Taimed kasvasid algul jõudsalt, kuid karmidel talvedel külmusid tagasi lumepiirini. Viimane tagasikülmumine oli 1978/79. a talvel. Nüüd on puukeste kõrgus 5 m. Pakub huvi vaid kollektsiooniliigina.

Vahtralehik – Kalopanax septemlobus (Thunb.) Koidz. Istikud toodi 1969. a kevadel Tallinna Botaanikaaiast. Nüüd on endises nn Lossiaias kasvava puukese kõrgus 7 m ja rinnasdiameeter 12 cm. Karmidel talvedel külmuvad noored võrsed tagasi. On väga dekoratiivne liik, kuid vähese külmakindluse tõttu haljastuses perspektiivitu.

Amuuri maakia – Maackia amurensis Rupr. et Maxim. Seeme saadi 1967. a PPI õppe-katsemetsamajandist. Olulisi külmakahjustusi pole esinenud. Nõuab viljakat kasvukohta. Nüüd on suuremate puude kõrgus 18 m ja rinnasdiameeter 26 cm. On võrdlemisi dekoratiivne puu ja sobib kasutamiseks haljastustöödel.

Hiina prinseepia – Prinsepia sinensis (Oliv.) Oliv. ex Bean. Seemned saadi 1967. aastal NSVL TA Mägitaiga Katsejaamast. Järvseljal kasvab kuni ühe meetri kõrguse põõsana. Noores eas oli kasv võrdlemisi aeglane. Külmakahjustusi pole täheldatud. Pakub teatud huvi söödavate viljade poolest.

Aasia toomingas – Prunus padus L. var. pubescens Regel et Til. Seemned saadi 1974. a PPI õppe-katsemetsamajandist. Külmakahjustusi pole täheldatud. Kasvab Järvseljal kuni 10 m kõrguse põõsana. Liigil pole eeliseid hariliku toominga Prunus padus L. ees.

Amuuri toomingas – P. maackii Rupr. Seemned olid kogutud 1976. a sügisel Ussuriiski rajoonist. Külmakahjustusi pole märgatud. Suuremate puude kõrgus on 17 m ja rinnasdiameeter 30 cm. On väga omapärane dekoratiivne puuliik, sobib haljastustöödeks.

Ussuuri pirnipuu – Pyrus ussuriensis Maxim. Seemned saadi 1973. a Primorje kraist. Suuremate puude kõrgus 16 m ja rinnasdiameeter 18 cm. 1978/79. a talvel noored võrsed külmusid. Mõnel aastal viljub rikkalikult. On väga dekoratiivne kevadel õitsemise ajal. Võib leida kasutamist haljastustöödel.

Amuuri tamm – Quercus mongolica Fisch. ex Turcz. Toodi noorte taimedena 1965. a Rikordo saarelt. Kannatab külma all, võrsed on korduvalt lumepiirini tagasi külmunud. Kuna viimased talved on olnud suhteliselt soojad, siis on puu suutnud kasvada 9 m kõrguseks rinnasdiameetriga 12 cm. 1977. a saadi partii seemneid Amuuri oblasti Blagovestšenski metsamajandist. Istikud kasvasid mõned aastad taimlas, siis ühel talvel hukkusid kõik.

Kähar tamm – Q. crispula Blume. Toodi 1969. a istikutena Tallinna Botaanikaaiast. Eelmise liigiga võrreldes kasvab märksa paremini. Endises Rõkka taimlas kasvab kaks puud, neist suurima kõrgus 15 m ja rinnasdiameeter 36 cm. Külma talub paremini kui amuuri tamm. 1978/79. a karmil talvel oluliselt ei kannatanud.

Hiina sidrunväändik – Schisandra chinensis (Turcz.) Baill. Seemned saadi 1959. a Habarovski dendroloogiaaiast. Tugede najal on kasvanud kuni 3 m kõrguseks. Külmakahjustusi pole esinenud. Viljub ning annab idanemisvõimelist seemet. Tuleb hinnata kui dekoratiivset liiki vertikaalseks haljastuseks ning kui väärtuslikku marjakultuuri.

Lepalehine pihlakas – Sorbus alnifolia (Siebold et Zucc.) K. Koch. Istikud toodi 1971. a Luua puukoolist. Nüüd on puu kõrgus 10 m ja rinnasdiameeter 16 cm. Külmakahjustusi pole esinenud. Esimest korda õitses 1982. aastal.

Leedrilehine pihlakas – S. sambucifolia (Cham. et Schleht.) Roem. Seemned saadi 1974. aastal Sahhalini Metsakatsejaamast. Järvseljal kasvab kuni ühe meetri kõrguse põõsana. Noores eas oli kasv väga aeglane. Pakub huvi dekoratiivtaimena ning söödavate viljade poolest.

Amuuri pärn – Tilia amurensis Rupr. Seemned olid kogutud 1974. a Ussuriiski rajoonist. Kasvas esimestel aastatel väga aeglaselt. Nüüd on suurima puu kõrgus 14 m ja rinnasdiameeter 28 cm. Külmakahjustusi pole esinenud.

Regeli kolmtiivak – Tripterygium regelii Sprague et Takeda. Seemned saadi 1967. a NSVL TA Mägitaiga Katsejaamast. Külmakahjustusi pole esinenud. On kasvanud teise puu võrasse kuni 7 m kõrgusele. On võimalik kasutada vertikaalses haljastuses.

Madal jalakas – Ulmus pumila L. Seemned saadi 1972. a PPI õppe-katsemetsamajandist. Kasvab suhteliselt kiiresti, külmakahjustusi pole esinenud. Suuremate puude kõrgus on 16 m rinnasdiameetriga 30 cm. Tänu omapärasele lehestikule on küllalt dekoratiivne ning väärib kasutamist haljastuses.

Peale ülalnimetatud liikide on ajavahemikus 1960–1980 Järvseljal katsetatud veel paljude Kaug-Ida päritoluga puude ja põõsaste kasvatamist, kuid praeguseks ajaks pole need säilinud. Ühed külmusid juba esimestel aastatel, teised hukkusid seenhaiguste tõttu. Aednike mitmekordse vahetuse tõttu on osa liike lihtsalt „kadunud“. Seoses uue jahilossi ehitamisega tuli senine nn Lossiaed likvideerida ja sealsed istikud ning heistrid teistesse taimlatesse üle viia. Paraku ei jõudnud kõik taimed uude asukohta. Endise Rõkka taimla müüs metskond hiljem eraisikule, kes aga ei hooldanud seda ning mitu seal kasvanud Kaug-Ida päritoluga liiki hukkusid. Mõned aastad kasvas taimlas üsna hästi kalmumänd (Pinus densiflora Siebold et Zucc.), siis aga kuivas ilmselt seenhaiguse tagajärjel. Lehtpuuliikidest kasvasid taimlas mõnda aega kollane vaher (Acer ukurunduense (Trautv. et C. A. Mey)), mõru aktiniidia (Actinidia polygama (Siebold et Zucc.) Maxim.) ja teravahambuline aktiniidia (A. arguta (Siebold et Zucc.) Planch. ex Miq.). Viimane kasvas tugede najal paari meetri kõrguseks, siis aga hävis. Veel kasvasid Järvseljal lühemat aega amuuri kukerpuu (Berberis amurensis Rupr.), raudkask (Betula schmidtii Regel), kahevärviline lespedeetsa (Lespedeza bicolor Turcz.), mandžuuria aprikoosipuu (Prunus mandshurica (Maxim.) Koehne), hambuline tamm (Quercus dentata Thunb.) ja mitu Kaug-Ida päritoluga kibuvitsa (Rosa sp.) liiki.