Eesti asub kliimavööndis, kus kohalike puu- ja põõsaliikide arv on võrdlemisi tagasihoidlik, see on alla saja. Selle tõttu on siin aastasadade jooksul tuntud suurt huvi teistes maades kasvavate puittaimede vastu. Neid nimetati võõrpuuliikideks ehk eksootideks. Arvatakse, et esimesena introdutseeriti võõrpuuliike Eestisse kloostriaedades (Paivel, 1968). Hiljem hakati neid kasvatama linnaaedades ja mõisaparkides. 19. sajandi teisel poolel tegeles võõrpuu liikide kasvatamise uurimisega Balti Metsaselts, kes organiseeris ka eksootide seemne varumist ja tellimist (Sivers, 1889). Võõrpuuliikide kasvatamise tulemusi ja võimalusi Baltimaades on üldistanud Johann Klinge (1883). Üheks aktiivsemaks võõrpuuliikide kasvatamise uurijaks Eestis 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul oli Sangaste mõisa omanik Friedrich Berg (1924).
Esimesed katsed võõrpuuliikide kasvatamisel Järvseljal tehti 19. sajandi 80-ndail (Haller, 1929). Sel ajal töötas seal metsaülemana Martin Maurach, kes oli tuntud oma teaduslike huvide poolest. Metsakultuu-ride rajamisel hakati kohalike puuliikide kõrval katsetama ka mõnede võõramaiste liikidega. Neid istutati metskonna keskuse parki, metsavahtide elamute juurde, teede äärde ja grupiti kohalike puuliikide sekka. Võõrpuuliikide kultiveerimisel oli sel ajal ühest küljest esteetiline, teisest küljest katseotstarbeline eesmärk. Põhiliselt telliti Saksamaalt mitme võõrpuuliigi seemet ja külvati taimlasse, kultuurid rajati aga peamiselt endisele põllumaale. Sel perioodil kultiveeriti peamiselt Kesk-Euroopast ja Põhja-Ameerika idaosast pärinevaid puuliike. Metskonna keskuse pargis kasvab aga ka ligikaudu 120 a vanune jaapani lehis (
1921. aastal asutati Järvseljale Tartu Ülikooli Õppemetskond (Mathiesen, 1927). Dendroloogiapraktikumi läbiviimiseks üliõpilastele oli tarvis rajada sinna võõrpuuliikide kollektsioon. Taimlate rajamist ning võõrpuuliikide kasvatamist Järvseljal hakkas juhendama hilisem professor Andres Mathiesen (Laas, 1987).
Võõrpuuliikide seemet koguti Eesti vanadest mõisaparkidest ning telliti ka välismaalt, peamiselt Taani ja Austria seemneäridest. Ajavahemikus 1921–1940 introdutseeritud puu- ja põõsaliikidest olid ülekaalus Põhja-Ameerika päritoluga liigid. Sel perioodil ilmusid Järvselja dendroparki ja metsakultuuridesse aga ka mitmed Kaug-Idast pärinevad puu- ja põõsaliigid, mis olid hea kasvuga ja suhteliselt külmakindlad. See on ka loomulik, sest Kaug-Ida floristiline regioon on klimaatiliste tingimuste poolest küllalt sarnane meie riigiga (Ostrat, 1944).
Siinse töö eesmärk on selgitada Kaug-Ida päritoluga puude ja põõsaste kasvu Ida-Eesti tingimustes ning nende kasutamise võimalusi metsanduses ja parginduses. Selleks otstarbeks mõõdeti Järvseljal kasvavate Kaug-Ida päritoluga puittaimede kõrgused ja rinnasdiameetrid. Diameetrid mõõdeti klupega, kõrguste mõõtmiseks kasutati Blume-Leiss kõrgusmõõtjat. Minipuistute takseerimisel kasutati andmete töötlemiseks Andres Kiviste koostatud arvutiprogrammi, mille abil leiti puistu keskmine kõrgus (m), keskmine rinnasdia meeter (cm), rinnaspindala (ruutmeeter/ha) ja tagavara (tm/ha). Puude ja põõsaste kõrgused ning rinnasdiameetrid mõõdeti 2019. aasta suvel.
Nimetatud perioodil kultiveeritud okaspuuliikidest on parimaid tulemusi saadud kuriili lehise (
Tabelis 1 on toodud takseeriseloomustused nelja kuriili lehise puistu kohta seisuga 2019. aasta sügisel. Samast perioodist pärineb veel kuriili lehise enamusega puistu kvartalil 45, kuid seal kasvavad I rindes lisaks lehisele veel kuusk, kask ja mänd, mistõttu selle puistu võrdlemine teistega ei ole objektiivne. Samas kasvab aga kvartalil 45 kõige kõrgem (35 m) ja suurima rinnasdiameetriga (67 cm) kuriili lehis Järvseljal.
Kuriili lehise puistute takseeriseloomustused.
Puistu asukoht kv / | Puistu vanus (a) / | Keskmine kõrgus (m) / | Keskmine rinnasdiameeter (cm) / | Puude arv hektaril / | Rinnaspindala (m2/ha) / | Tagavara (tm/ha) / | Keskmine juurdekasv (tm/ha) / |
---|---|---|---|---|---|---|---|
263 | 96 | 28,9 | 32,0 | 515 | 41,6 | 549 | 5,7 |
273 | 94 | 29,6 | 32,9 | 480 | 40,8 | 542 | 5,8 |
286 | 91 | 28,9 | 31,2 | 698 | 53,4 | 696 | 7,6 |
308 | 93 | 26,8 | 30,5 | 600 | 43,8 | 535 | 5,8 |
Kvartalil 286 kasvab grupp 1930-ndail istutatud lehiseid, mis siis olid tuntud korea lehise (
Kuuseliikidest kasvab dendropargis grupp ajaani kuuski (
Endises Rõkka taimlas kasvab kaks korea kuuske (
Ida-jugapuu (
Nimetatud perioodil kultiveeritud lehtpuuliikidest kasvab Järvseljal hästi mand-žuuria pähklipuu (
Amuuri korgipuu (
Korea pappel (
Jaapani tiibpähklipuu (
Dauuria rododendron (
Amuuri sirel (
Wolfi sirel (
Ginnala vaher (
Mandžuuria araalia (
Kurdlehine roos (
Enela liikidest kasvavad sellest perioodist Järvseljal kaselehine enelas (
Amuuri viinapuu (
Enne II maailmasõda oli Järvselja üks suurimaid võõrpuuliikide levitamise baase Eestis. Sealsetest taimlatest müüdi istikuid kõigisse Eesti Vabariigi maakondadesse. Seejuures oli istikute hind Järvseljal märgatavalt odavam kui tolleaegsetes eraaia ärides, mis aitas kaasa võõrpuuliikide levitamisele Eestis (Kasesalu, 1962).
Sõjaeelsetel aastatel oli Järvselja taimlates katsetatud veel mitme Kaug-Ida päritoluga liigi kasvatamist, kuid paljud neist külmusid 1939/40. aasta erakordselt karmil talvel (Mathiesen, 1940). Järgneval aastakümnel võõrpuuliikide introduktsiooniga Järvseljal peaaegu ei tegeldud. Uuesti elavnes see 1953. aastal, mil võõrpuuliikide kasvatamist hakkas juhendama Endel Laas (Veermets, 1962). Alates 1964. aastast introdutseeris võõrpuuliike Järvseljale siinse kirjutise autor. Neil aastail koguti paljude uute võõrpuuliikide seemet meie riigi teis-test rajoonidest ning telliti ka väljastpoolt riiki. Mitme puu- ja põõsaliigi seeme saadi Habarovski dendroloogiaaiast, NSVL TA Mägitaiga Katsejaamast Ussuriiski linna lähedal, Primorje Põllumajanduse Instituudi (PPI) õppe-katsemetsamajandist, Kamtšatka ja Sahhalini metsakatsejaamadest. Mitme liigi seemneid ja noori taimi tõi autor Kaug-Idast kaasa 1965., 1974. ning 1976. a sügisel.
Alljärgnevalt on vaadeldud aastail 1960–1980 kultiveeritud Kaug-Ida päritoluga okaspuude kasvatamise tulemusi Järvseljal. Seejuures on käsitletud põhiliselt neid liike, mida varem Järvseljal ei ole kasvatatud. 1968. aastal alustati Agali külas endisele põllumaale arboreetumi rajamist, kuhu võõrpuuliigid istutati väikeste puistutena. Tabelis 2 on toodud Agali arboreetumis kasvavate Kaug-Ida päritoluga okaspuu puistute takseeriseloomustused.
Agali arboreetumis kasvavate Kaug-Ida päritoluga okaspuupuistute takseeriseloomustused.
Liik / | Puistu vanus (a) / | Keskmine kõrgus (m) / | Keskmine rinnasdiameeter (cm) / | Puude arv hektaril / | Rinnaspindala (m2/ha) / | Tagavara (tm/ha) / | Keskmine juurdekasv (tm/ha) / |
---|---|---|---|---|---|---|---|
51 | 16,6 | 22,6 | 1117 | 44,8 | 368 | 7,2 | |
56 | 17,5 | 21,3 | 1367 | 48,7 | 421 | 7,5 | |
49 | 19,6 | 27,7 | 1150 | 69,2 | 651 | 13,3 | |
52 | 20,9 | 28,4 | 583 | 37,0 | 368 | 7,1 | |
42 | 23,3 | 29,8 | 533 | 37,1 | 400 | 9,5 | |
52 | 28,3 | 38,6 | 533 | 62,5 | 784 | 15,1 | |
42 | 16,1 | 19,8 | 1167 | 35,9 | 288 | 6,9 | |
43 | 13,8 | 20,3 | 950 | 30,7 | 222 | 5,2 |
Kamtšatka nulg –
Korea nulg –
Mandžuuria nulg –
Mayri nulg –
Jaapani nulg –
Kuriili lehis –
Olga lehis –
Jaapani lehis –
Dauuria lehis –
Glehni kuusk –
Korea seedermänd –
Kääbus-seedermänd –
Haberoodne vaher –
Korea vaher –
Pärnvaher –
Südajas aktiniidia –
Kamtšatka lepp –
Dauuria kask –
Kivikask –
Lamedalehine kask –
Roideline kask –
Südajas valgepöök –
Erilehine sarapuu –
Mandžuuria sarapuu –
Maximowiczi viirpuu –
Harilik eleuterokokk –
Mandžuuria saar –
Nokjalehine saar –
Vahtralehik –
Amuuri maakia –
Hiina prinseepia –
Aasia toomingas –
Amuuri toomingas –
Ussuuri pirnipuu –
Amuuri tamm –
Kähar tamm –
Hiina sidrunväändik –
Lepalehine pihlakas –
Leedrilehine pihlakas –
Amuuri pärn –
Regeli kolmtiivak –
Madal jalakas –
Peale ülalnimetatud liikide on ajavahemikus 1960–1980 Järvseljal katsetatud veel paljude Kaug-Ida päritoluga puude ja põõsaste kasvatamist, kuid praeguseks ajaks pole need säilinud. Ühed külmusid juba esimestel aastatel, teised hukkusid seenhaiguste tõttu. Aednike mitmekordse vahetuse tõttu on osa liike lihtsalt „kadunud“. Seoses uue jahilossi ehitamisega tuli senine nn Lossiaed likvideerida ja sealsed istikud ning heistrid teistesse taimlatesse üle viia. Paraku ei jõudnud kõik taimed uude asukohta. Endise Rõkka taimla müüs metskond hiljem eraisikule, kes aga ei hooldanud seda ning mitu seal kasvanud Kaug-Ida päritoluga liiki hukkusid. Mõned aastad kasvas taimlas üsna hästi kalmumänd (
Perioodil 1921–1980 Järvseljale introdutseeritud Kaug-Ida päritoluga puittaimed on Ida-Eesti tingimustes osutunud küllalt vastupidavaks ning kasvavad praegusel ajal rahuldavalt. Kuna Järvselja asub Eesti suhteliselt karmi kliimaga piirkonnas, kasvavad seal püsima jäänud puu- ja põõsaliigid kindlasti ka teistes Eesti piirkondades. Ülalnimetatud ajavahemikul Järvseljale toodud Kaug-Ida puuliikidest on mõeldav kasutada metsakultiveerimisel jaapani, kuriili ja olga lehist, jaapani nulgu ning korea paplit. Valdav osa sel perioodil introdutseeritud puittaimedest võib leida kasutamist aga pargimajanduses. Aastail 1921–1940 sissetoodud puittaimedest on enamik oma koha pargimajanduses juba leidnud, seepärast vaadeldakse järgnevalt 1960–1980 introdutseeritud puude ja põõsaste kasutamisvõimalust. Okaspuudest sobiksid haljastustöödeks järgmised liigid: mandžuuria nulg, korea nulg, mayri nulg, glehni kuusk, kääbus-seedermänd. Lehtpuu- ja põõsaliikidest sobiksid selleks otstarbeks: haberoodne vaher, korea vaher, pärnvaher, südajas aktiniidia, dauuria kask, kivikask, erilehine sarapuu, maximowiczi viirpuu, sulglõhine viirpuu, amuuri maakia, amuuri toomingas, ussuuri pirnipuu, hiina sidrunväändik, amuuri pärn ja madal jalakas. Niisuguste liikide nagu kamtšatka nulu, hariliku eleuterokoki, nokjalehise saare, vahtralehiku, hiina prinseepia ja mongoolia tamme kasvatamine on Ida-Eesti tingimustes mõeldav põhiliselt dendroloogilistes kollektsioonides.
Liigirikas Kaug-Ida floristiline regioon on Eestile üheks tähtsamaks puittaimede introduktsiooni lähtealaks. Seepärast tuleb katseid sealsete liikide kasvatamisega jätkata ka edaspidi.