Lageraiepõhine metsamajandus on osutunud edukaks puidu kasvatamisel tööstuslikuks tooraineks, mistõttu on see olnud domineeriv metsade majandamise viis kogu maailmas. Eestiski on käesoleval sajandil lageraiete pindala olnud 85% ja raiutud puidu maht koguni 95% kõigist uuendusraietest (Keskkonnaagentuur, 2021).
Viimastel aastatel on aga Eestis esitatud lageraiete kohta küllaltki palju kriitikat ja nii mõneski arvamusavalduses on kutsutud üles lageraiete lõpetamisele. Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise protsessis osalejad sõnastasid järgmise probleemi: lageraie keskne metsamajandus ohustab elurikkuse säilimist (Keskkonnaministeerium, 2019). Tõdeti, et lageraiepõhine metsamajandus ei taga ka koostoimes rangelt kaitstavate alade ja säilikpuudega kõigi metsaliikide elujõulisust, puudu jääb teiste raieviiside süsteemsest kasutamisest.
Sellest tulenevalt soovitatakse metsade uuendamisel kasutada alternatiivseid raieviise, nagu turbe- ja valikraie, ning rakendada püsimetsandust. Viimane tähendab metsamajanduslikus mõistes püsimetsa majandamist. Toetus püsimetsana majandamisele tuleneb tõenäoliselt arvamusest, et säärane majandamine aitab lageraietega kaasnevaid negatiivseid ilminguid vältida või vähemalt leevendada.
Turberaieid peetakse võrreldes lageraietega looduslähedasemaks majandamisviisiks, sest puistut ei raiuta ühe korraga, vaid järkude kaupa, kombineerides vanu allesjäävaid puid kas looduslikult tekkivate või ka kultiveeritavate puudega. Inimese meeltele on turberaied maastikus oluliselt vähem häirivamad kui lageraie, mistõttu sobivad need asulate ümbrusesse, puhkealadele ja muudele kõrgendatud huviga aladele. Turberaiete eeliseks lageraie ees peetakse metsa loodusliku uuenemisvõime kasutamist ja seeläbi uuendamiskulude vähenemist.
Turberaie mõiste ja praktika võib olla riigiti erinev. Eestis jaguneb see metsaseaduse järgi veer-, häil- ja aegjärkseks raieks. Eesti metsanduses on turberaieid suuremal või väiksemal määral ajast aega pidevalt tehtud ja jõutud tõdemuseni, et ilma sobivate eeltingimusteta on metsa enamikus kasvukohatüüpides väga keeruline uuendada (Tishler, 2020).
Eestis kavandati turberaieid märkimisväärselt käesoleva sajandi alguses (joonis 1), mil nende osakaal uuendusraiete pindalast küündis isegi 35%-ni (joonis 2). Keskmiselt moodustasid turberaied viimase kahekümne aasta jooksul 15% uuendusraiete pindalast, varutud puidu maht aga oli veidi alla 5% uuendusraietega raiutud tagavarast (Keskkonnaagentuur, 2021).
Kavandatud turberaiete pindala metsateatiste põhjal aastatel 1999–2020.
Turberaiete pindala osakaal uuendusraiete pindalast ja raiemahust.
Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 kavandis seisuga 08.12.2021 (Keskkonnaministeerium, 2021) on ühe mõõdikuna esitatud turbe- ja valikraiete pindala osakaal uuendusraiete pindalast, mille algtase on 11% ja mille sihttase on kavandatud jääma ligikaudu samale tasemele.
Raietega seonduvat käsitlevad Eestis kaks olulist metsanduslikku õigusakti: metsaseadus (2020) ja metsa majandamise eeskiri (2021). Alates 1993. aastast, mil Riigikogu kiitis heaks iseseisvuse taastanud Eesti uue metsaseaduse, on metsanduslikes õigusaktides käsitletud ka turberaietega seonduvat. Seaduses vaadeldi erinevaid raieviise metsa kasutamisena puidu varumiseks: lõppraie, valikraie, hooldusraie ja muud raied.
9. jaanuaril 1999 jõustunud metsaseaduses (1998) sätestatu kohaselt jaguneb turberaie aegjärkseks, häil- ja veerraieks. Hiljem on turberaiet käsitlevat paragrahvi täiendatud lõikega, mis määrab raiejärkude vahelise perioodi pikkuse. Juhul, kui metsa uuenemine on esimese järgu järel toimunud nõutaval määral, võib küpse metsa raiuda (uuendada) minimaalselt kuue aasta jooksul. Määratleti puistu miinimumvanus, mil turberaieid tohib teha. See vanus on sarnane kõigi uuendusraiete jaoks.
2006. aastal täpsustati metsaseaduses (2006) turberaiete raielangi pindala, mis ei tohi olla tulundusmetsas suurem kui kümme hektarit ja kaitsemetsas suurem kui viis hektarit. Turberaie kogupindala ei saanud olla suurem metsamajandamiskavaga määratud lubatavast turberaie pindalast.
Üksikasjalikud turberaiete tegemise reeglid on sätestatud metsa majandamise eeskirjas ja need puudutavad raiet lubavat koosseisu põhjal kaalutud esimese rinde keskmist vanust või keskmist rinnasdiameetrit. Praegu kehtivate nõuete kohaselt ei tohi aegjärksel raiel viia puistu esimese rinde täiust pärast esimest raiejärku madalamale kui 30%. Häilraiel võib ühe hektari kohta sisse raiuda kuni viis häilu. Sisseraiutavate häilude pindala pärast esimest raiejärku ei tohi olla suurem kui 25% puistu pindalast. Turberaie järgmise raiejärgu võib teha, kui raielangil kasvab sobivaks tunnistatud liigi järelkasvu elujõulisi vähemalt 0,3 m kõrguseid puid vähemalt 1000 ühe hektari kohta.
Turberaie viimase raiejärgu võib teha, kui raielangil kasvab sobivaks tunnistatud liigi järelkasvu elujõulisi vähemalt 0,5 m kõrgusi puid vähemalt 1500 ühe hektari kohta. Veerraiel võib raiuda lageraie korras langi servast kuni metsa keskmise kõrguse laiuse riba. Lagedaks raiutud riba kõrval võib raiuda üksikpuid või häile puistu kõrguse laiuselt nii, et täius ei langeks alla 50%.
Eesti metsateadlased on olnud turberaiete osas pigem kriitilised (Etverk, 2007), kuid on neis näinud teatud perspektiivi kaitstavate metsade majandamisel (Örd, 2000). Eestis on turberaieid propageeritud 1930. aastail ja nõukogude perioodil kuni 1967. aasta tormini, kuid mõne aja möödudes on mõistetud turberaiete sobivust vaid vähestes kohtades, nt kui lage raiesmik on mõnes kohas vastuvõetamatu või lageraiejärgne uuendamine on liialt kallis ja raske (Etverk, 2007). Seoses teema aktuaalsusega on just viimastel aastatel ilmunud uusi turberaieid käsitlevaid uurimusi (Tullus, 2014; Rosenvald
Uurimistöid turberaietest on pikemat aega tehtud Edela-Eesti luitemännikutes, nende puistute kohta on koostatud üliõpilaste kursuse- ja lõputöid (Kõresaar, 2000; Rist, 2017). Ennekõike on uuritud puistu uuenemist. See on igati mõistetav, sest tegemist on uuendusraiega, millega loodetakse saada uus metsapõlv looduslähedaselt ja kultiveerimisega võrreldes väiksemate kuludega. Edela-Eesti luitemännikutes tehtud uurimistööde tulemuste kohaselt on korduvad aegjärksed ja valikraied taganud männi uuenduse tekke, kuid suurema vanametsa täiusega (rinnaspindalaga) aladel on uuenduse teke ja puude kõrguskasv pidurdatud (Rist, 2017). Analüüsitud on ülarinde ja turbepuude mõju loodusliku uuenduse arvukusele ja kasvukiirusele, samuti turbepuude arvu mõju uuendusele (Rosenvald
Kuna turberaiete puhul on tegemist ühe uuendusraie viisiga, määrab selle tulemuslikkuse loodusliku uuenemise tekke kiirus, taimede arv ja kasvukiirus ning elujõulisus. Laas & Väät (2004) uurisid aegjärkseid ja häilraieid pohla- ja samblikumännikutes, keskendudes ennekõike metsa uuenduse õnnestumisele allesjäävate puude turbe all. Uuring tugines 2003. aastal Varbla, Kiidjärve, Võru, Loobu ja Aegviidu metskonnas läbiviidud puistute inventeerimise andmetele. Metsabioloogiliselt ootuspärane tulemus oli, et mida madalamaks jäi puistu täius pärast esimest raiejärku, seda enam männitaimi hektari kohta kasvas. Männitaimede arv varieerus täiuse 0,3 ja 0,4 juures kolmest tuhandest kuni üheteist tuhande taimeni ühe hektari kohta. Autorid soovitasid aegjärksete raiete korral kasutada vaid kaht raiejärku, mille vaheaeg oleks metsaseadusega lubatud minimaalne vahemik, st järgmine raiejärk tehakse kuuendal aastal pärast eelmist. Rosenvald
Kui uuendamise edukust mõjutab oluliselt allesjäävate puude hulk, siis raiete ärimajanduslikku edukust määrab paljuski puidu kogus, mida erinevatel turberaie järkudel raiutakse ja realiseeritakse. Laasi & Väädi (2004) uurimuses kasutatud mõõtmisandmed näitavad, et aegjärkse raie esimese raiejärgu keskmine väljaraie oli 37–49% puistu raie-eelsest tagavarast. Järvselja katsealal raiuti 2012. aastal aegjärkse raie esimese järguga välja 51% puistu tagavarast.
Rosenvald
Rist (2017) kirjutab, et turberaiel tekkinud uuenduse hooldamisel tuleb teha valgustusraie põhimõttel hooldusraieid puistu liigilise koosseisu kujundamiseks ja uuenduse tiheduse reguleerimiseks, et mets uueneks edukalt sobiva puuliigiga ja koosneks elujõulistest puudest.
Aegjärkse raiete korral selgus, et täiusklassi 70–80% ja suurema rinnaspindala kui 21 m2 ha−1 juures on uuenduse kasvukiirus juba nooremas eas aeglasem, kui võrrelda lageraiejärgsete männinoorendike kasvuga (Rist, 2017). Madalama täiuse (40–60%) juures jääb kasv vanemas eas selgelt tagasihoidlikumaks. Sarnast tulemust kinnitavad uurimused Soomest ja Rootsist, kus kõrgema ülarinde tiheduse korral on puude kasvukiirus aeglasem (Valkonen
Järvselja õppe- ja katsemetskonnas asuva katseala näitel on selgitatud erineva paljundamisviisiga männitaimede ja turberaie viisi mõju taimede juurdekasvule kuue aasta jooksul (Tishler
Enamasti pole turberaiete uuringutes tehtud põhjalikku ökonoomilist analüüsi, sest tavaliselt on need teinud metsakasvatuse asjatundjad või puistu kasvukäigu uurijad, mitte ökonomistid. Põhjus ka ilmselt selles, et põhjalikult on uuritud turberaiete algusaastaid, turberaiete kohta puuduvad puistu arengu ja majandamise andmete pikad aegread.
Turberaiete ökonoomilisel analüüsil (Tullus, 2014) on leitud, et peamine tasuvust alandav tegur on turberaie pikk uuenemisperiood, sest vastavalt metsaseadusele lisandub uuendusraiet lubavale minimaalsele vanusele turberaie korduste periood, kokku 20 kuni 40 aastat.
Teine tegur on turberaiel vana metsa puude poolt mõjutatud uuenduse aeglane kasv. Analüüsides näiteks Surju metsandiku luitemännikute uuenemisel vana metsa puude poolt mõjutatud uuenduse kasvukiirust ja võrreldes seda lageraiejärgse männikultuuri kasvukiirusega, selgus, et 10 aasta jooksul kaotatakse võrreldes lageraiejärgse uuendusega viie aasta kõrguse juurdekasv ja 20 aasta jooksul 10 aasta kõrguse juurdekasv.
Turberaiete kohta on ka teistes maades publitseeritud vaid üksikuid ökonoomilisi uuringuid (Hånell
Hanewinkel (2002) analüüsis uuringuid, milles võrreldi püsimetsa ja lageraie režiimide finantstulemusi ning leidis sisulisi probleeme nii empiirilistes katsetes kui ka modelleerimisrakendustes. Viimaste põhiprobleem on majandamisalternatiivide küllaltki meelevaldne formuleerimine. Tema uuringu hüpotees oli, et püsimetsana majandatavad hariliku kuuse puistud annavad suurema positiivse rahavoo, võrreldes ühevanuselise puistuga. Uurimistöö tulemused aga näitasid, et hüpotees ei pidanud paika. Üldiselt saadi sarnaste tingimuste juures kahele alternatiivile küllaltki sarnased finantstulemused (netotulu).
Tahvoneni (2007) tehtud arvuline analüüs näitas, et nii lageraiepõhine kui püsimetsana majandamine võivad mõlemad anda lokaalselt optimaalse lahenduse ja toota võrdse ökonoomilise tulemuse. Diskonteerimismäära, puidu hinna või metsauuendamiskulude muudatused võivad suunata optimaalse lahenduse ühelt majandamisviisilt teisele. Empiirilised arvutused näitasid, et püsimetsana majandamine annab umbes 30% parema majandusliku tulemuse, võrreldes ühevanuselise puistu majandamisega. Säärane tulemus saadi teatud lihtsustamiste tulemusena, nt oletades, et kännuraha ei sõltu majandamisviisist. Teiseks ei arvestatud metsauuendamise kuludega, mis annab püsimetsana majandamisele teatud eelise. Reventlow
Ökonoomilisel hindamisel tuleks raieviiside kasutamist vaadelda korduvalt kulgeva protsessina, mis on peatumatu. Metsandusökonoomikas on laialt levinud maa ootusväärtuse (ingl
Uurimuse eesmärk on esitada erinevate uuendusraieviiside ökonoomilise võrdluse hindamise kriteerium ja metoodika, mis võimaldaks esitada tulemusi mitte ainult lühikeselt perioodilt (raie esimene järk või uuenemistsükkel), vaid oluliselt pikemalt ning arvutuslikult selgitada, millised tegurid tulemusi enim mõjutavad. Kuna metsa majandamisel on oluline seada pikaajalisi eesmärke ja jälgida nende saavutamist, hinnatakse siinses töös vähemalt ühe raieringi pikkust perioodi, samuti metsa majandamist pidevalt jätkuva protsessina.
Ökonoomilise hindamise metoodika testimiseks tehakse näidisarvutused pohla kasvukohatüübi männikute kohta, sest just selles kasvukohatüübis on Eestis näiteid õnnestunud turberaietest. Samuti on pohla kasvukohatüübi puistutes tehtud uurimistööde tulemusi publitseeritud, tänu millele on võimalik koostada realistlikke stsenaariume, et neid ökonoomiliselt analüüsida.
Raiejärkude modelleerimisel lähtuti õigusaktides sätestatud reeglitest ja varasemates uurimistöödes esitatud tulemustest ja majandamissoovitustest. Häilraie puhul kasutati kolme raiejärku, neist esimesega raiutakse 25% tagavarast, teisega 50% ja kolmandaga ülejäänud kasvama jäetud ning lisandunud tagavara. Analüüsiti variante:
Raiejärkude intervall on minimaalne õigusaktides lubatud kuus aastat. Raiejärkude intervall on kümme aastat.
Iga raiejärgu järel maapinda mineraliseeritakse.
Aegjärkse raie korral kasutati kaht raiejärku 10-aastase intervalliga, kus esimesel juhul raiutakse välja 50% tagavarast ja teise järguga ülejäänud kasvama jäetud ning lisandunud tagavara. Raiele järgneval aastal maapind mineraliseeritakse loodusliku uuendamise soodustamiseks. Kuna allesjäävad turbepuud jätkavad kasvamist, on nende lisanduva mahuga mudelis arvestatud.
Veerraie puhul raiutakse puistu kolmes järgus intervalliga 10 aastat.
Lageraie kasutamine sisaldub kahes stsenaariumis: ühel juhul lageraiejärgne raiesmik kultiveeritakse, teisel juhul jäetakse looduslikule uuenemisele. Lageraiele järgneva kultiveerimise metsamajanduslike tööde nimistu ja tegemise aeg on esitatud tabelis 1. Loodusliku uuenemise stsenaariumis arvestati maapinna ettevalmistamise, seemnepuude raie ja noorendiku hooldamisega 18. aastal pärast raiet.
Lageraie ja sellega kaasnevate tegevuste mudel.
Aasta | Metsamajanduslik tegevus |
---|---|
1 | Maapinna ettevalmistamine |
2 | Kultiveerimine |
3 | Kultuuri hooldamine |
4 | Kultuuri hooldamine |
6 | Kultuuri hooldamine |
8 | Seemnepuude raie |
10 | Noorendiku hooldamine |
18 | Noorendiku hooldamine |
Puistu arengu modelleerimisel kasutatati Kiviste (1997) loodud Eesti riigimetsa puistute kõrguse, diameetri ja tagavara vanuseridade diferentsmudelit, mille abil saab prognoosida puistu kõrgust H, diameetrit D ja tagavara M soovitud vanusel A, lähtudes nende takseertunnuste hetkeväärtusest.
Mudel kirjeldab takseertunnuste keskmiste väärtuste sõltuvust puistu vanusest eelkõige tüüpiliste metsakoosluste jaoks noorendikuea lõpust kuni raievanuseni. Tabelis 2 on esitatud pohla kasvukohatüübi männiku diferentsmudeliga saadud näitajad nii looduslikult uuenenud kui ka kultiveeritud puistu kohta.
Pohla kasvukohatüübi looduslikult uuenenud ja kultiveeritud männipuistu andmed (Kiviste, 1997).
Vanus A, a | Looduslikult uuenenud puistu | Kultuurpuistu | ||||
---|---|---|---|---|---|---|
H, m | D, cm | M, tm/ha | H, m | D, cm | M, tm/ha | |
10 | 2,1 | 2,7 | 14 | 2,0 | 2,6 | 15 |
20 | 5,6 | 6,3 | 47 | 5,4 | 6,0 | 51 |
30 | 9,1 | 9,9 | 87 | 8,9 | 9,4 | 96 |
40 | 12,2 | 13,2 | 126 | 12,2 | 12,6 | 140 |
50 | 14,8 | 16,2 | 159 | 15,0 | 15,5 | 178 |
60 | 17,0 | 18,9 | 187 | 17,4 | 18,0 | 210 |
70 | 18,8 | 21,2 | 208 | 19,4 | 20,3 | 235 |
80 | 20,3 | 23,3 | 225 | 21,1 | 22,4 | 255 |
90 | 21,5 | 25,1 | 239 | 22,5 | 24,2 | 272 |
96 | 22,0 | 26,1 | 246 | 23,3 | 25,2 | 280 |
100 | 22,5 | 26,7 | 250 | 23,7 | 25,8 | 285 |
102 | 22,7 | 27,0 | 252 | 23,9 | 26,1 | 287 |
110 | 23,3 | 28,2 | 259 | 24,7 | 27,2 | 295 |
120 | 24,1 | 29,4 | 266 | 25,5 | 28,5 | 304 |
Raietest saadav puit jagati sortimentideks 2017. aastal Keskkonnaagentuurile koostatud mudeli (Padari, 2017) abil, kus puud jagatakse diameetriklassidesse, igale diameetriklassile arvutatakse kõrgus. Diameetrite ja kõrguste järgi arvutati igale diameetriklassile sortimentide väljatulekud. Sortimentide pikkuseks valiti palkide puhul 3,1 kuni 6,1 m (samm 0,3 m) ning paberi- ja küttepuidu puhul 3 m. Sortimentidesse jagamine toimus noti peenema otsa diameetri järgi.
Arvutustes kasutati Järvselja õppe- ja katsemetskonna puidu müügi ja metsamajanduslike tööde maksumuse andmeid aastatelt 2019–2021, mis on esitatud tabelis 3 ja 4.
Männipuidu sortimentide keskmine vahelaohind Järvselja õppe- ja katsemetskonnas aastatel 2019–2021.
Sortiment | Keskmine hind, €/m3 |
---|---|
Männi jämepalk | 86,00 |
Männi peenpalk | 65,30 |
Männi paberipuit | 41,00 |
Okaspuu küttepuit | 29,20 |
Raidmed | 20,50 |
Arvutustes kasutatud metsamajanduslike tegevuste maksumus (Allikas: Järvselja õppe- ja katsemetskond).
Tegevus | Maksumus | Ühik |
---|---|---|
Harvendusraie | 15,30 | €/m3 |
Lageraie | 11,50 | €/m3 |
Aegjärkne raie | 15,20 | €/m3 |
Metsakultuuri rajamine | 867,00 | €/m3 |
Kultuuride hooldamine | 213,00 | €/m3 |
Noorendike hooldamine | 247,00 | €/m3 |
Puistu uuendamise lühiajalise perioodi rahavoogude puhasnüüdisväärtuse arvutus tugineb standardsele valemile
rahavoogude puhasnüüdisväärtus; metsa majandamise tulu aastal t; metsa majandamise kulu aastal t; intressimäär; analüüsitava perioodi pikkus.
Puhasnüüdisväärtuse
Kolmanda alternatiivi, peatumatult korduvate rahavoogude arvutamise põhimõtteid väljendab valem 2.
rahavoogude puhasnüüdisväärtus; raietulu majandamistsükli (perioodi) alguses; intressimäär; majandamistsükli pikkus; raietulu; raietulu ja metsa majandamise kulu toimumise aeg, aastate arv praegusest hetkest tegevuse toimumiseni; iga-aastased majandamisega seotud kulud.
Tegemist on metsandusökonoomikas hästi tuntud maa ootusväärtuse (ingl
Kuna töö eesmärk on erinevate raieviiside omavaheline võrdlemine, ei ole arvutustes arvesse võetud kõigi raieviiside jaoks sarnaseid tegevusi ja kulusid, harvendusraieid ja iga-aastaseid majandamise kulusid.
Tabelites 5, 6 ja 7 on esitatud erinevate majandamisviisidega kaasnevate rahavoogude puhasnüüdisväärtus erinevalt vaatlusperioodilt: lühikeselt (20 aastat), kahte raiet hõlmavalt perioodilt 92…135 aastat ja peatumatult korduvate raiete lõpmatult perioodilt.
Erinevate uuendusraiete rahavoogude puhasnüüdisväärtus esimeselt uuendusperioodilt, € ha−1.
Raieviis | Intressimäär | |||
---|---|---|---|---|
0 | 0,01 | 0,02 | 0,03 | |
Häilraie, 6 a intervall | 10474 | 9833 | 9253 | 8729 |
Häilraie, 10 a intervall | 10658 | 9551 | 8619 | 7830 |
Aegjärkne raie | 10584 | 10094 | 9651 | 9250 |
Veerraie | 10766 | 9857 | 9080 | 8414 |
Lageraie + kultiveerimine | 9259 | 9327 | 9387 | 9440 |
Lageraie + looduslik uuenemine | 11012 | 11013 | 11009 | 11004 |
Kahe järjestikuse uuendusraie rahavoogude puhasnüüdisväärtus, € ha−1.
Raieviisid ja nende tegemise periood | Intressimäär | |||
---|---|---|---|---|
0 | 0,01 | 0,02 | 0,03 | |
Häilraie+häilraie, 6 a intervall | 21945 | 13725 | 10643 | 9233 |
Häilraie+häilraie, 10 a intervall | 21315 | 12725 | 9381 | 7822 |
Aegjärkne+aegjärkne | 21415 | 13900 | 11006 | 9739 |
Veerraie+veerraie | 21531 | 13282 | 10061 | 8577 |
LR+kultiveeritud puistu lageraie | 21386 | 14182 | 11348 | 10240 |
LR+looduslikult uuenenud puistu lageraie | 22751 | 15353 | 12630 | 11615 |
Erinevate raieviiside rahavoogude puhasnüüdisväärtus peatumatult korduvate raietetsüklitena, € ha−1.
Raieviis | Intressimäär | |||
---|---|---|---|---|
Tsükli pikkus, a | 0,01 | 0,02 | 0,03 | |
Häilraie | 100 | 15634 | 10371 | 8576 |
Aegjärkne raie | 100 | 16015 | 11197 | 9758 |
Veerraie | 100 | 15640 | 10534 | 8878 |
Lageraie, kultiveerimisega | 90 | 15767 | 11287 | 10151 |
Lageraie, loodusliku uuenemisega | 100 | 20552 | 16121 | 15882 |
Uuringu tulemused näitavad, et lühiajaliselt on nii turberaie erinevate viiside kui ka lageraiega kaasnevate rahavoogude puhasnüüdisväärtus küllaltki sarnane. Raha ajaväärtust arvestamata on suurima ja väikseima puhasnüüdisväärtuse erinevus 18%. Turberaiete rahavood võivad olla lageraiega võrreldes suuremad, sest turbepuude kasv jätkub ja tagavara suureneb. Lageraielankidele tuleb jätta nii seemnekui säilikpuid, mis vähendavad raiutavat tagavara ja puidutulu.
Lühiajaliselt mõjutab tulemusi kõige enam uuendamiskulude suurus. Kui lageraiega kaasneb metsakultiveerimine ning kultuuri ja noore metsa hooldamine, siis vähendavad need tegevused oluliselt puhasnüüdisväärtust. Lageraie ja järgneva kultiveerimise stsenaariumi puhasnüüdisväärtus 9259 € ha−1 on teiste alternatiividega võrreldes väiksem. Samal ajal saavutab lageraie koos järgneva loodusliku uuenemisega turberaietest suurema puhasnüüdisväärtuse 11 012 € ha−1, samas kui turberaiete näitaja jääb vahemikku 10 474 € ha−1 kuni 10 766 € ha−1.
Baltimaades tehtud uuringud (Zdors & Donis, 2017; Tishler
Optimeerimismudelite empiirilisel rakendamisel on mõnikord (Tahvonen, 2007) eeldatud, et nii püsimetsa kui ka üheealise metsa majandamisel on kännuhind ühesugune. Selles töös kasutatud Järvselja õppeja katsemetskonna andmed aastatelt 2019–2021 näitavad aga, et turberaiete korral on raietööde ja kokkuveo kogumaksumus lageraietega võrreldes 28–36% suurem. Erinevate raieviiside kulude erinevust kinnitab Rootsis läbi viidud uuring (Hånell
Finantsmajandusliku analüüsi aluseks olevast filosoofiast ja rakendatavast metoodikast tulenevalt mõjutab tulemusi rahavoogude toimumise aeg ja raha ajaväärtuse hindamiseks kasutatav intressimäär. Meie arvutused näitavad, et intressimäära kasvades muutub lageraie võrreldes turberaietega tulusamaks, seda isegi koos raiesmiku kultiveerimisega.
Kultiveeritud puistute puhul saadakse pikema aja jooksul pindalaühiku kohta rohkem puitu, Kiviste (1997) diferentsmudeli kohaselt on 90-aastase kultiveeritud pohlamänniku tagavara 272 tm/ha, looduslikult uuenenud puistul 239 tm/ha. 2021. aastal koostatud uuringu (Valgepea
Nii nagu enamiku metsa majandamist puudutavate otsuste puhul, määravad turberaiete kasutamise otstarbekust erinevad tegurid: majanduslikud näitajad (diskonteeritud või diskonteerimata keskmine tulu teatud perioodilt, puidu maht, uuenemiskulud), ökoloogilised (liigiline mitmekesisus, elupaigad), esteetilised ja sotsiaalsed: nt maastikuvaade, asulate ümbruse loodus.
Uuringut tehes ilmnes tõsiasi, et Eestis puuduvad turberaietega majandatud puistute dünaamika andmed ja mudelid ning modelleeritud turberaiete arvutusi hõlbustav tarkvara. Kui mõnes teises riigis on erinevate raieviiside ökonoomilisel hindamisel kasutatud spetsiaalset tarkvara, nt Saksamaal SILVA (Pretzsch
Pommerening & Murphy (2004) kirjutasid, et püsimetsa majandamise soovitused erinevad nii metsavööndite kui ka riikide vahel. Põhja-Euroopa boreaalsetes ja hemi-boreaalsetes metsades on turberaie meetodeid rakendatud tavaliselt männi enamusega puistutes. Eesti metsamajanduse senine kogemus kinnitab seda, põhjus nii männipuistute loodusliku uuenemise võimes kui turbepuude elujõulisuses ja vastupanuvõimes erinevate häiringute suhtes, mis avaldub ka rahalistes näitajates.
Seega tuleb ka Eestis valida meie looduslikele tingimustele vastav sobivaim majandamisrežiim, mis algab metsa juhtfunktsiooni määratlemisest, olgu selleks siis tulus metsa majandamine, loodushoid, asulate ümbruse rohevöönd või mõni muu eesmärk.
Selles töös on arvestatud positiivsete stsenaariumidega, õigusaktides lubatud järkude vaheliste minimaalsete intervallidega ja sisuliselt riskivaba puistu arenguga. Tulevaste arvutuste aluseks olevate stsenaariumide puhul oleks tarvis arvestada ka erinevate raieviisidega kaasnevate riskide, nt tormikahjustuste, üraskirüüste jms tegurite rahalise mõjuga.
Turberaiete empiiriliseks ökonoomiliseks analüüsimiseks on oluline jätkata olemasolevate katsealade puistute arengu detailset kirjeldamist, et saada pikaajalise majandamise ökonoomiliseks analüüsiks vajalike andmete aegridasid.