À propos de cet article

Citez

Joonis 1

20-meetrise raadiusega püsiproovitüki skeem. KU – harilik kuusk (Picea abies (L.) H. Karst.), KS – aru- või sookask (Betula pendula Roth, B. pubescens Ehrh.), HB – harilik haab (Populus tremula L.), JT – teised puuliigid.
20-meetrise raadiusega püsiproovitüki skeem. KU – harilik kuusk (Picea abies (L.) H. Karst.), KS – aru- või sookask (Betula pendula Roth, B. pubescens Ehrh.), HB – harilik haab (Populus tremula L.), JT – teised puuliigid.

Struktuuri mitmekesisuse indeksi SCI keskmised väärtused koos standardhälbega (miinimum- ja maksimumväärtused kuvatud sulgudes) sõltuvalt metsatüübist (kaitsealused, majandatavad ja karjäärimetsad) ja kasvukoha headusest (viljakad ja väheviljakad kasvukohad).

Kaitsealused metsad Majandatavad metsad Karjäärimetsad
Viljakad 7,42 ± 1,20 (3,16 – 10,22) 4,74 ± 1,44 (1,86 – 10,78)
Väheviljakad 3,85 ± 0.87 (1,99 – 5,90) 4,00 ± 1,22 (1,72 – 6,77) 2,64 ± 0,69 (1,36 – 4,15)

Struktuuriindeksite keskmised väärtused koos usaldusvahemikega 95% usaldusnivoo korral vastavalt puistu enamuspuuliigile ja looduslikkuse tasemele. Erinevad värvid tähistavad statistiliselt olulisi erinevusi (p < 0,05) erineva looduslikkuse tasemega metsade vahel vastavalt Kruskal-Wallise testile. M¯ \overline M – liigilise segunemise, DM¯ \overline {DM} – surnud puude ruumilise paiknemise, D¯ \overline D – elusate ja surnud puude segunemise, T¯ \overline T – diameetrite diferentseerumise ja W¯ \overline W – puude ruumilise paiknemise indeksid.

Looduslikkuse tase M¯ \overline M DM¯ \overline {DM} D¯ \overline D T¯ \overline T W¯ \overline W
Harilik kuusk Majandatav mets 0,17 (0,13; 0,21) 0,15 (0,11; 0,19) 0,10 (0,07; 0,12) 0,31 (0,30; 0,33) 0,47 (0,46; 0,48)
Taastuv mets 0,28 (0,22; 0,34) 0,10 (0,06; 0,15) 0,10 (0,07; 0,13) 0,40 (0,37; 0,43) 0,49 (0,47; 0,50)
Looduslik mets 0,35 (0,29; 0,41) 0,12 (0,06; 0,18) 0,08 (0,06; 0,11) 0,45 (0,43; 0,48) 0,49 (0,48; 0,51)

Harilik mänd Majandatav mets 0,43 (0,39; 0,46) 0,13 (0,09; 0,16) 0,08 (0,07; 0,09) 0,36 (0,34; 0,38) 0,48 (0,47; 0,49)
Taastuv mets 0,44 (0,41; 0,47) 0,12 (0,10; 0,15) 0,11 (0,09; 0,13) 0,41 (0,39; 0,44) 0,49 (0,48; 0,50)
Looduslik mets 0,44 (0,37; 0,50) 0,18 (0,14; 0,22) 0,15 (0,12; 0,17) 0,44 (0,43; 0,46) 0,49 (0,48; 0,50)

Puistu ruumilist struktuuri kirjeldavad indeksid. Tase – indeksi esmane arvutamise tase (puu tasemel, puistu tasemel). Indeksite arvutamisel proovitüki tasemel tuleb korrigeerida servaefekti. Detailsema ülevaate saamiseks vaata Põldveer (2022).

Indeksi nimetus Tähis Viide Tase Valem
Liigiline segunemine Mi Gadow, 1993 puu Mi=1kj=1kvj {M_i} = {1 \over k}\sum\limits_{j = 1}^k {{v_j}}
Mi ∈ [0,1]
kus: i – referentspuu; j – referentspuu naaberpuu
vj={1,kuiliikjliiki0,vastupidi {V_j} = \left\{ {\matrix{ {1,kui\;liik\;j \ne liik\;i} \cr {0,\;vastupidi} \cr } } \right.

Surnud puude ruumiline paiknemine DMi Laarmann et al., 2009 puu DMi=1kj=1kvj D{M_i} = {1 \over k}\sum\limits_{j = 1}^k {{v_j}}
DMi ∈ [0,1]
kus: i – surnud referentspuu; j – referentspuu naaberpuu
vj={1,kuinaaberpuujonsurnudpuu0,vastupidi {v_j} = \left\{ {\matrix{ {1,\;kui\;naaberpuu\;j\;on\;surnud\;puu} \cr {0,\;vastupidi} \cr } } \right.

Elusate ja surnud puude segunemine Di Põldveer et al., 2020 puu Di=1kj=1kvj {D_i} = {1 \over k}\sum\limits_{j = 1}^k {{v_j}}
Di ∈ [0,1]
kus: i – elus referentspuu; j – referentspuu naaberpuu
vj={1,kuinaaberpuujonsurnudpuu0,vastupidi {v_j} = \left\{ {\matrix{ {1,\;kui\;naaberpuu\;j\;on\;surnud\;puu} \cr {0,\;vastupidi} \cr } } \right.

Diameetrite diferentseeru mine Ti Gadow, 1999 puu Ti=11kj=1kmin(di,dj)max(di,dj), {T_i} = 1 - {1 \over k}\sum\nolimits_{j = 1}^k {{{\min \left( {{d_i},{d_j}} \right)} \over {max \left( {{d_i},{d_j}} \right)}}} ,
Ti ∈ [0,1]
kus: i – referentspuu; j – referentspuu naaberpuu; d – puu diameeter

Puude ruumiline paiknemine Wi Gadow & Hui, 2002 puu Wi=1kj=1kvj {W_i} = {1 \over k}\sum\limits_{j = 1}^k {{v_j}}
Wi ∈ [0,1]
kus: i – referentspuu; j – referentspuu naaberpuu; aj – naaberpuude vaheline nurk, ≤ 180°; αo – standardnurk (360° / k + 1), 72° kui naaberpuude arv (k) on 4 (Hui & Gadow, 2002)
vj={1,kuiaj<αo0,vastupidi {v_j} = \left\{ {\matrix{ {1,\;kui\;{a_j}\; < \;{\alpha _{\rm{o}}}} \cr {0,\;vastupidi} \cr } } \right.

Puistu struktuuri mitmekesisus SCI Zenner, 1998 puistu SCI = SCI*/AT, kus: AT – mittekattuvate kolmnurkade pindalade summa, mis arvutatakse puu x- ja y-koordinaatide järgi kasutades Delaunay triangulatsiooni protseduuri

kusjuures SCI*=i=1N12|a×b| {\rm{SCI}}^* = \sum\limits_{i = 1}^N {{1 \over 2}\left| {a \times b} \right|} N – kolmnurkade arv proovitükil, |a × b| – vektorite AB: koordinaadid a = (xbxa, ybya, zbza) ja AC: koordinaadid b = (xcxa, ycya, zcza) absoluutväärtused.
eISSN:
1736-8723
Langue:
Anglais
Périodicité:
2 fois par an
Sujets de la revue:
Life Sciences, Plant Science, Ecology, other